Mis tegelikult juhtus 25. jaanuari hommikul?

Detsembris näitas ETV AK-s Kuressaare Vanalinna kooli direktorit, kes igal hommikul teretab kooli uksel kõiki koolis õppivat 360 õpilast. Meie kooli valvur Toomas teretas ka igal hommikul muhedalt kõiki kooli saabujaid – ja meie koolis on üle 900 õpilase. Ka valvur Toomas sattus meediasse, aga hoopis teisel põhjusel. Mis juhtus siis 25. jaanuari hommikul?
 
Hommikul, kui kogu koolitee väravast kuni kooli peaukseni on täis kooli tulevaid lapsi, tormas nende vahel arutult ringi suur koer. Üks laps andis sellest teada valvurile, kes kirjeldab edasist nii:.
„Polnud aega jopetki selga tõmmata, sest minu informeerija tundus kaunis hirmununa. Ja kohe nägin ka rahuhäirijat – valge rullsabaga noort koera, kellel puudus täielikult koolitus (minu viimane koer oli Moskva vetelpäästja, kes oli pereliikmeks 13 aastat ja tuletab ennast kodusel arvutiekraanil igapäevaselt meelde taustapildina). Koer hüppas valimatult väikeste koolijütside nägude poole ja tõsisemate tagajärgede ärahoidmiseks püüdsin koera lastest eemale tõrjuda nii paljaste käte kui jalaliigutustega, aga paljud lapsed olid tõsiselt hirmunud. Lõppkokkuvõttes suutsin lapsed kooli sisse aidata ilma näkkuhammustusteta.”
 
Valvuri juttu kinnitavad kõik pealtnägijad. Üks lapsevanem, kes oma last kooli tõi, kirjeldab, kuidas kooli välisukse juuures oli hulk lapsi, kes ei saanud edasi minna, sest koer hüppas lastele selga, näksates siit ja sealt. Ta ei tundunud just kuri, aga suure koera ohjeldamatu karglemine oli lastele hirmutav, mõne peale ta ka urises. Ühel lapsel tiris koer hammustades kinda käest ja seda ta tagasi ei saanudki, laps nuttis ja oli endast väljas. Lapsed kirjutavad, et nad kartsid suurt koera, et valvuri käitumine oli hooliv ja ta kaitses neid, et valvur lõi jalaga vastu maad ja tõrjus koera ukse juurest eemale, et lapsed sisse saaks, et valvur ei löönud koera, et koer ei saanud kohe kindlasti haiget.
 
Sellest sündmusest ilmus Delfis artikkel, kus juba pealkiri väitis, et valvur peksis hulkuvat koera. Järgnes muidugi paarsada kommentaari, täis räigeid solvanguid valvuri aadressil. Samal päeval kirjutas valvur Toomas töölt lahkumise avalduse.
 
Juhtum tõstatab rea küsimusi. Kas üleriigiline meedia peaks avaldama ühe ülereageerinud helistaja jutu põhjal artikli? Kuidas kaitsta inimest anonüüümsete kommenteerijate jõhkrate sildistuste eest? Kuidas on kogunenud nii palju tigedust, et sellised solvangud kommentaariumis üldse võimalikud on?
 
Kirjale, mis peab õigeks valvuri käitumist, kui ta kaitses lapsi närvilise suure koera eest, ja mõistab hukka meedia vägivalla, kirjutasid alla kõik tööl viibinud õpetajad – 45 inimest.
 
Lõpetuseks laste kirjadest valvurionule:
Me kõik teame, et tahtsid lapsi kaitsta ja neid mitte ohtu seada!
Nüüd tean, et ei tasu alati meediat uskuda.
Aitäh, et hoolid!
 

Abituriendid kaitsesid edukalt uurimistöid

Teisipäeval, 16. jaanuaril kaitsesid abituriendid edukalt oma uurimistöid – hinneteks olid ainult neljad ja viied.
 
1. järgu diplomi sai 26 õpilast. Maksimumpunktidega, s.o 100 punktiga 100st hinnati kaheksa uurimistööd: Sander Kuke, Oskar Vilo ja Henry Veetamme õpilasfirma „Laps kooli”, Triin Pihlapsoni praktiline töö „Minigobeläänide kudumine”, Jaana Persidski praktiline töö „Tantsulavastuse "Think Outside Of the Socks" loomine ja avalik esitamine”, Krisleen Kahri praktiline töö ”Hardangertikandis valmistatud padjakate”, Emily Joy Krohni praktiline töö ”Internetipõhine harjutustik lause kirjavahemärkide õppimiseks”, Kevin Thomas Sarapuu uurimus ”Keskaja kujutamine Hollywoodi filmides ja seriaalides. Tegelik lugu või fiktsioon?”, Dariya Korenbliti uurimistöö „Erinevad õpistiilid Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi 3. klassides” ja Evelyn Hammerbecki „Seoseid Eesti ja Venemaa merekultuuris”.
 
Sel aastal oli uurimistööde hulgas tavalisest rohkem praktilisi töid. Oli väga edukas õpilasfirma “Laps kooli”, mis mobiiliäpi kaudu võimaldab ühte kooli või piirkonda lapsi kooli viivatel lapsevanematel kokku leppida, kes mis päeval lapsed oma autoga kooli viib. Õpilasfirma jätkab tegevust juba tavalise firmana.

Praktilise tööna valmis erinevate õppeainete õppevahendeid ja mänge, nagu näiteks Taavi Tensingu vahetundide sisustamiseks kasutatavad mängud, Patric Tiigi inimeseõpetuse töölehed 5. klassile, Emily Joy Krohni internetipõhine harjutustik lause kirjavahemärkide õppimiseks ja Rahel Allikase bioloogiaalane lauamäng 7. klassile.
 
Esmakordselt oli uurimistööde hulgas mitu kunstiteemalist praktilist tööd: Anet Lukase maalinäitus, mis oli külastatav MÄSU galeriis ja enne kaitsmist ka kooli 2. korrusel, Jennifer Viira ”Vitraaži valmistamine Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi raamatukogule”, Rainer Kont-Kontsoni fotoreportaaž ”Sügise tulek” ja Triin Pihlapsoni ”Minigobeläänide kudumine”.

Uudsed olid ka Kaidi Kaldase põnevusfilm “Matmine”  ja Jaana Persidski „Tantsulavastus "Think Outside Of the Socks"".
 
Kuldnokk
 
Jennifer Viira praktilise tööna valminud vitraaž kooli raamatukogule.
(Autori foto)

Peaminister andis gümnaasiumile ühiskonnaõpetuse tunni

Teisipäeval, 9. jaanuaril andis hommiku esimese tunni meie gümnaasiumi õpilastele Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas. Tunni alguses meenutas peaminister, et peale põhikooli kandideeris ta meie gümnaasiumi, tollal 3. Keskkooli 10. klassi ja osutus ka vastuvõetuks, aga otsustas siiski Nõmme gümnaasiumi kasuks.
 
Jüri Ratase antud ühiskonnaõpetuse tunni teemaks oli kodanikuühiskond ja see, kas õpilased mõtlevad oma riigist kui minu Eestist või meie Eestist. Peaminister selgitas, et kolmandal sektoril on suur roll äri- ja riikliku sektori tasakaalustamisel ja seetõttu on riigis vaja aktiivset kodanikuühiskonda.
 
Esialgu leiti näiteid kodanikualgatusest kogu riigist, siis uuris peaminister õpilastelt, kui palju nad oma koolis tegelevad vabatahtliku tegevusega, mida õpilased on teinud ja kavatsevad pärast kooli lõpetamist teha oma kooli heaks. Näiteks huvitus ta, kas 12. klassi abituriendid on tundnud hiljem huvi selle 1. klassi lapse vastu, kelle nad oma käekõrval 1. septembril aktusele viisid. Elevust tekitas küsimus, kas nad on näiteks keemia kontrolltöö järel tänanud õpetajat huvitava kontrolltöö eest või teinud sama mõne ainetunni järel.
 
Õpilased arvasid, et tund oli hea, sest tekitas neis mõtteid. Neile meeldis, et Jüri Ratas põhjendas hästi oma väiteid ja suhtles kuulajatega, mitte ei pidanud loengut.
 
 
Ratas
 
Foto: Marje Nurk

Neljandad klassid korraldasid jõululaada

Esmaspäeval, 18.detsembril peeti koolis jõululaata, mille korraldasid neljandad klassid oma klassijuhatajate Maie Lepiku, Helje Puki, Kaarin Kaevali ja Kristiina Remmeli abiga.
 
Müüjaid oli kokku 36, peamiselt algklasside lapsed, aga ka mõni 5. klassi õpilane. Ostjad olid oodatud kõikidest klassidest.
 
Mööda esimese korruse pikka koridori läks pikk rida müügilaudu. Nagu laadale kohane, oli melu suur ning huvilisi palju. Kõige enam oli müügil head ja veel paremat magusat, samuti sai soetada põnevat jõuluteemalist käsitööd. Kõige paremini läksid kaubaks muffinid ja muud magusad küpsetised.
 
 
Joululaat2017
 
Foto: Kristiina Remmel

2. klasside jõulupeol esineti nii näidendi, tantsu kui plokkflöödimänguga

18. detsembril, esmaspäeval pidasid 2. klassid jõulupidu, kuhu ootamatult saabus ka jõuluvana. Õpilased olid jõuluvana tulekuks õnneks hästi ette valmistunud - iga klass rõõmustas jõuluvana oma etteastega.
 
2.a klass esitas tantsu „Tabatinna“.
 
2.b klass oli laval Jõulunäidendiga“, mis rääkis sellest, kuidas lapsed läksid seiklema, et leida jõuluvana, kellele oma soovid edasi anda. 

2.c klass esitas inglisekeelse näidendi „Christmas Eve“, mis oli lugu sellest, kuidas saabus jõuluõhtu ja jõuluvana. 

2.d klassi lapsed esitasid koos plokkflöötidel kolm pala.

Etteastete vahepeal lauldi muusikaõpetaja õpetaja Kristiine Mõttuse juhatusel koos jõululaule.
 
joulupidu2017
 
2.c klassi lapsed jõulukinkidega.
Foto: Tiina Stamm 
Sa oled siin: Avaleht