Esmaabiringi lapsed õppisid Tervishoiumuuseumis

Lilleküla Gümnaasiumi esmaabi-ringi õpilased külastasid koos oma juhendaja Marju Kiipusega Eesti Tervishoiumuuseumi. Muuseum korraldas meie kooli õpilastele eriprogrammilise muuseumituuri.

Õpilased said teadmisi nahast, keha kõige suuremast organist, ja selle ülesannetest. Siseorganite juures pöörati tähelepanu seedekulgla tööle ning rõhutati tervisliku toidu söömise olulisust ning et süüa tuleb kiirustamata.

Huvipakkuv oli skeleti, südame ja veresoonkonna töö. Põnevust tekitas peaaju ja närvisüsteemi ehitus. Muuseumis selgitati lastele arusaadavalt, mis toimub inimkehas peale elutegevuse lõppemist.

Õpilastel oli võimalus praktiseerida oma teadmisi ja meeskonnatööoskust rollimängudes. Muuseumitöötajatele oli muljet avaldav õpilaste tegevus nuku peal elustamisel. Muuseumitunni õppetegevus oli köitev ja õpilased lubasid uuesti muuseumisse minna – seekord juba koos vanematega.

Esmaabi-ringi õppekäiku Eesti Tervishoiumuuseumi toetas Tallinna Lilleküla Gümnaasium. Juhendaja Marju Kiipus tänab ka Maritta Kiviselgi ema abi eest õppekäigul.
 
Tervishoiumuuseum1
 
 
 
Tervishoiumuuseum2
 
Fotod: Marju Kiipus

Tammsaare sünnipäeval tegeldi omaloominguga

Kolmapäeval, 30. jaanuaril, A. H. Tammsaare sünniaastapäeval tegelesid gümnaasiumi 9.-12. klasside humanitaariast huvitatud õpilased aulas omaloominguga. Omaloomingupäeva organiseeris humanitaarainete õppetool.
 
Et osaleda, tuli internetis kooli kirjandusklubile kirjutada motivatsioonikiri. Nende põhjal valisid klubi liikmed välja osalejad..
 
Kõigepealt said noored poolteist tundi loovkirjutamise praktikat VAT-teatri dramaturgi Mihkel Seederi juhendamisel ning seejärel kirjutati vabal teemal ja vabas žanris võistlusena. Parimaid töid loetakse ette ja autasustatakse kooli emakeelenädalal.
 
"Loodetavasti saab see kooli traditsiooniks kirjutada Tammsaare sünnipäeval omaloomingut," lausus ürituse korraldaja Irene Artma.
 
Omaloomingupaev1
 
 
 
Omaloomingupaev2
 
Fotod: Irene Artma

21. jaanuaril, kallistamispäeval näidati hoolivust

Esmaspäeval, 21. jaanuaril tähistasime ülemaailmset kallistamispäeva. Rääkisime lastega hoolivusest, kaaslaste märkamisest ning kallistasime rohkem. Vahetundides võis eelkõige algklasside koridoris näha õpilasesinduse liikmeid, kes „tasuta” kallisid jagasid.
 
Kallistamispäeval andsime Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühingu esindajale Kristi Peeglile üle ka jõulukooli laada ja kohvikutega kogutud 353 eurot. Vastu saime tänukirja. Kristi Peegel tänas meid, et me just Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühingule insuliinipumpade hankimiseks otsustasime heategevuse korras raha koguda. Summa pole küll suur, kuid aitaks ühel lapsel tasuda omaosaluse 10% kõige moodsamast, 3000 eurot maksvast insuliinipumba maksumusest või siis kolmel lapsel tasuda 10% omaosalus tavalisest 1000 eurot maksvast insuliinipumbast. Kui vaadata, kui kallid on need seadmed, mis aitavad diabeeti põdevate laste elu kergemaks teha, siis on hea tunne küll, et saime natukenegi aidata!
 
Kallipaev2019
 
Isegi kallipildi vaatamine teeb tuju paremaks!
Foto: Marje Nurk

Meie kooli direktor Jaan Paas pälvis Tallinna Haridusameti missioonipreemia

Tallinna Haridusamet andis tänavu esimest korda välja missioonipreemia, et tunnustada inimesi, kes oma tegevusega toetavad haridusameti missiooni elluviimist. Selle suure tunnustuse pälvis kolm teenekat haridustöötajat, nende hulgas ka meie direktor Jaan Paas.

 
Tallinna Haridusameti missioon on sõnastatud järgmiselt: „Õppijale mõeldes arendame parima, kaasaegse ja mitmekülgseima õpikeskkonna“. Võib öelda, et sellise õpikeskkonna loomine on olnud meie lugupeetud direktori elutöö.
 
Jaan Paas on nagu hea maletaja - ta plaanib alati kümmekond käiku ette. 1999 alustas ta meie kooli direktorina. Nõukogudeaegne koolimaja oli amortiseerunud ja õpilasigi vähe. 2002. aastal vastas ta kooli ajalehe tarbeks tehtud intervjuus küsimusele, milline võiks olla Lilleküla Gümnaasium tulevikus, seega n-ö direktori tulevikuvisioon, järgmiselt:
 
„Põhiline on, et õpilased oleks rahul sellega, mida kogesid oma õpiaja jooksul, ja tahaksid alati tagasi tulla – vilistlasena, külalisena, niisama juttu rääkima, oma last meie kooli tooma.
Struktuurilt aga näen kooli sellisena: 3 paralleeli põhikoolis ja 2 gümnaasiumis, maksimaalselt 850 õpilast, võimla (vaheseinaga kolmeks jagatav) ja korralik jõusaal, korras klassiruumid, abiruumid õpetajatele ja nende käsutuses olevatele õppevahenditele (arvutid ja palju muud), suur raamatukogu arvutite ja avara lugemissaaliga, kus oleks mõnus tunde ette valmistada ja leida vaheldust vaba tunni ajal, suur arvutiklass ning „arvutikäru“, väljaehitatud keldrid – saun, laoruumid, poiste tööõpetuse klass, ruumid ringitegevuseks.”
 
Peale missioonipreemia üleandmist palusime Jaan Paasilt kommentaari 16 aastat tagasi öeldule ja ka tänast tulevikuvisiooni.
 
„See tulevikuvisioon on tegelikult üllatavalt hästi realiseerunud! Tol ajal tundusid mõnedki asjad rohkem unistusena.
 
See, mis siin struktuuri osas kirjas on, on valdavas enamuses realiseerunud. Kolm paralleeli alg- ja põhikoolis oleks endiselt kooli jaoks parim lahendus, aga meist sõltumatult pidime vahepeal neli klassi võtma. Gümnaasiumis oleme jäänud nüüd kahe paralleelklassi juurde, mis oleks jätkuvalt optimaalne. Õpilasi on koolis 930 ringis just nende vahepealsete nelja paralleelklassiga aastate tõttu.

Täpselt sellise võimla olemegi saanud, nagu unistasin, samuti on korralik jõusaal, korras klassiruumid, suur õpetajate tuba (abiruumide asemel), piisavalt suur raamatukogu, suur arvutiklass ning arvutikärud. Viimaste kohta ütles tollane Tiigrihüppe ametnik, et see on totter ja ebavajalik unistus, kuid nüüd on arvutikärud paljudes koolides lisaks meile, kes saime need esimesena kasutusele võtta. Ka keldrid on enamuses välja ehitatud, on saunad, laoruumid, ruumid ringitegevuseks.
 
Ei oska küll millelelgi toetuda, aga loodan, et valdav enamik õpilastest on rahul oma Lillekülas veedetud aastatega. Paljud, kellega olen hiljem kohtunud, on nii ka väljendanud.
 
Edaspidi oleks kindlasti vaja ruume teise korruse katusele – sinna saaks ehitada väikeklassid, laboriruumid, vaikuse ruumi, suure lugemissaali.
Samuti tuleks mõelda koolimööbli kaasajastamisele. Sellega on ka algust tehtud - kaks keelteklassi on saanud rühmatööks sobivad klapptoolid ning uue aasta alguses saavad neli klassi uut tüüpi lauad, mis on ka kergesti ümberpaigutatavad rühmatöö korral.
Kindlasti oleks vaja meekonda juurde ka eriõpetajat, kuna neid õpilasi, kes sellist tuge vajaksid, tuleb järjest juurde.”
 
Kuna Jaan Paas on osanud unistada suurelt ja oma unistused ka täide viinud, on missioonipreemia leidnud tõesti sobivaima omaniku. Palju-palju õnne!
 
 
 
Jaan3 Teet Malsroos
 
Jaan Paas 2009. aastal kooli kapitaalremondijärgses võimlas.
Foto: Teet Mairoos
 
Aktus 59
 
Jaan Paas 2015. aastal kooli 40. juubeli aktusel.
Foto: kooliblogi

Laupäeval oli jõulukoolipäev

Laupäeval, 15. detsembril oli meie koolis koolipäev. Aga mitte tavaline, vaid jõulukoolipäev, kus oli lubatud ka vanemad kooli kaasa võtta. Alg- ja põhikooli lapsed said valida arvukate töötubade hulgast endale meelepärase, gümnaasiumiklassid pidasid traditsioonilist jõulu võrkpalliturniiri, laadal pakuti kaupa igale maitsele ja keha sai kinnitada õpetajate heategevuslikus kohvikus.
 
„Jõulukool õnnestus kenasti, tundus et lapsed olid väga rahul. Palju vanemaid oli kohal, see tegi rõõmu. Vaadates osalejate arvu ja positiivset tagasisidet, head õhkkonda, mis valitses, tundub mulle, et selline sündmus võikski traditsiooniks saada,” ütles huvijuht Marje Nurk.
 
Võrkpalliturniiril osalesid sel aastal esmakordselt ka 9. klassid. Kokku osales 9 võistkonda kahes alagrupis: A alagrupp A klassidest ja B alagrupp B klassidest. Alagruppides toimus 16 mängu ja alagruppide võitjad pääsesid finaalturniirile. Finaalturniiril olid mängud väga tasavägised, kuid võitjaks krooniti 12.a klass, järgnes 10.a ja üllatuslikult kolmandana 9.b klass.
 
Jouluturniir2018

Foto: Meelis Rum
 
Õpetajate kohvik õpetaja Helve Pääro eestvedamisel oli populaarne lõõgastumispaik. Kogu kaup sai müüdud, isegi dekoratsiooniks mõeldud piparkook. Müügist kogutud 221 eurot ning 45 senti läheb heategevuseks.

Kokku toimetati jõulukoolis õpetajate juhendamisel 33 töötoas. Alljärgnevalt tutvustame mõnda neist 33st.
 
Teadusteater oli üks neist töötubadest, kus tuli huviliste rohkuse tõttu teha kaks tunnist seanssi. Õpetaja Alli Aigro kiidab 10.a klassi noormeest Andri Arrot, kes huvitavaid katseid aitas teha. Tore oli see, et publiku hulgas olid peamiselt algklasside õpilased, kellele pole veel teadusteatrit tehtud, ja isegi mõni ema. Tore oli laste vahetu emotsioon.
 
Joulukool2018.1

Foto: Alli Aigro
 
Kõrvarõngaste meisterdamise töötuba viisid läbi õpetajad Janeli Lõoväli ja Kristiina Remmel.
Töötuba toimus samuti kahes jaos ja mõlemal korral oli tuba lapsi täis ja huvilisi seega palju. Töötuba algas värvi- ja kompositsiooniteooria tutvustamisega, millele järgnes kõrvarõngaste meisterdamine. Iga osaleja sai teha kõrvarõngaste kinnitamiseks ka värvipaberist südame. Kõrvarõngad oli pärast hea koos väikese kilekotikesega kaasa võtta. Nii valmisid vahvad kingitused kas lähedastele või iseendale. Lõpuks sai maiustada mandariinide ja kommidega.
 
Joulukool2018.4
 
Foto: Kristiina Remmel
 
"Jõulukooli gomokuturniirist võtsid osa 17 väga tublit ja hakkajat õpilast," ütles õpetaja Lagle Matto.
Algklassides olid parimad:
1. koht Rasmus Hunt 4.d klass
2. koht Romet Sulavee 1.b klass
3. koht Kristjan Põld 3.a klass
Põhikoolis:
1. koht Liisi-Lotte Kinks 7.b klass
2. koht Elsa Maria Peep 7.b klass
3. koht Marko Kallas 8.b klass
 
Joulukool2018gomoku1
 
Vasakult paremale: Romet Sulavee, Rasmus Hunt ja Kristjan Põld.
Foto: Lagle Matto
 
Joulugomoku2
 
Pildil vasakult paremale Marko Kallas, Elsa Maria Peep ja Liisi-Lotte Kinks.
Foto: Lagle Matto

Koomiksi töötoas osales 32 õpilast nii 1. kui ka 7. klassist – huvitav ja jõukohane oli kõigile. Lapsed tegid storyboardthat.com keskkonnas vabateemalisi koomikseid: koolikiusamisest, kummitustest, perekonnast, talvest jne.
 
Joulukool2018.2

Foto: Eva Jakovlev

Jevgenia Meškenaite ja Jana Asperk juhendasid õpilasi käepaelte punumise töötoas. Osalesid nii 1., 2., 3., 5. kui ka 6. klassi neiud ja üks noormees. Lastele meeldis väga. Osalesid ka lapsevanemad. Käepaelu tehti nii iseendale kui ka vanematele ja õdedele-vendadele kingituseks.

Vapruse helmeste töötoas valmis kaheksa 1.-5. klassi õpilase osavate käte abil kandikutäis helmeid, mis loodetavasti lohutavad ja rõõmustavad vähihaigeid lapsi nende rasketel protseduuridel.
 
Joulukool2018.3

Foto: Ingrid Mäesalu
 
Musitseerimise töötoas mängiti Reilika Krimsi juhendamisel "Talve võlumaad" plaatpillidel ja kelladel.
 
 
Joulukool2018.5
 
Foto: Reilika Krims
 

Mängutoas sai ajusid ragistada, aga vahepeal ka liikuda. Auhindu jagus kõigile. Pildil kuningamäng: kellel on peas kroon, peab kas-küsimuste abil ära arvama, kes ta on. Mäng pakkus lusti nii noorematele kui vanematele – 3. kuni 8. klassini. Töötuba juhendasid õpetajad Eva Hanni ja Irene Artma.

 

Joulukool2018.10

 
Foto: Irene Artma
 
Jõulukuuskede valmistamise töötoas valmisid Kai Perteli juhendamisel taaskasutatud puidust jõulukuused. Kõigepealt värviti kriidivärvide või akrüülvärvidega puutükid, siis tuli valida vahejupid ja nöör kõigest läbi ajada. Viimasena võis oma kuuske kaunistada näiteks pärlitega. Valmisid vahvad värvilised tööd, mis loodetavasti meenutavad seda toredat päeva veel aastaid, sest need kuused ju okkaid ei aja.
 
 
Joulukool2018.11
 
Foto: Kai Pertel
 
Õpilased esimesest kuni kaheksanda klassini valmistasid vürtsikaid mandleid. Niikaua, kui mandlid ahjus olid, meisterdasid kõik kotikese, kuhu pärast mandlid pakendada.
 
Joulukool2018.9

Foto: Lea Laus

Jõululuuletuste töötoas mõtlesid lapsed välja oma luuletusi talvest ja jõuludest.
 
 
Joulukool2018.7
 
Foto: Maie Lepik
 
Lumememmede valmistamise töötoas said sokist väga ilusad lumememmed.
 
Joulukool2018.8
 
Foto: Viktor Leškin

Sa oled siin: Avaleht Esileht