Näitestuudio Kruvikeeraja sai teatrifestivalil eripreemia

Meie kooli 9.-12. klasside näitestuudio Kruvikeeraja osales möödunud nädalavahetusel Saaremaa Ühisgümnaasiumi korraldatud üle-eestilisel kooliteatrite festivalil Saaremaa Miniteatripäevad. Tagasi tuldi eripreemiaga "Humoorika teksti ja köitva lavastusliku lahenduse eest", lisaks saadi uusi kogemusi ja leiti toatäis uusi sõpru.
 
Miniteatripäevad on kooliteatrite jaoks üks aasta oodatumaid sündmusi, mil trupid üle Eesti kogunevad Saaremaa Ühisgümnaasiumisse. Kolme päeva jooksul esitatakse üksteisele oma lavastusi, mille kohta annab tagasisidet ka professionaalne žürii.
 
Kruvikeeraja etendatud lavastus "Õhtu suurmeestega" põhineb Jüri Tuuliku samanimelisel mononäidendil. Lavastus võeti hästi vastu nii publiku kui ka žürii poolt. Kiita said humoorikas tekst ning lavastuse ülesehitus. Eriliselt tõsteti esile 9. klassi õpilase Kirke Pütsepa siirast ja haaravat ema rolli.
 
Suurepärase soorituse tegid aga kõik „kruvikeerajad” - lisaks Kirkele ka Mairo Aru, Mariliis Vaarmets, Erica Hinno ja Mirelle Paap (kaks viimast 32. Keskkoolist).
 
"Kruvikeerajal täitus sellel aastal 15. tegutsemisaasta ja see on muljetavaldav. See ei oleks nii, kui ei oleks nii loomingulist ja ägedat juhendajat kui Andres Jakovlev, keda võib nimetada lausa oma ala fanaatikuks. Noored on samuti tõelised asjahuvilised ja annavad endast maksimumi ning see ei ole ühelgi aastal jäänud ka festivali žürii poolt märkamatuks, sest alati on nad tagasi tulnud mõne tunnustusega. Loodan, et järgmisel aastal on näitetrupp veelgi suurem!" kommenteeris huvijuht Marje Nurk.
 
Sellele hooajale tõmbab Kruvikeeraja nüüd joone alla, aga kui kellelgi tekib soov trupiga järgmisel sügisel ühineda, siis tuleb hoida pilk peal Kruvikeeraja kodukal https://tlg.kruvikeeraja.ee/
ning Facebooki lehel https://www.facebook.com/tlg.kruvikeeraja.
 
 
saaremaa2019
 
Fotod: Andres Jakovlev

Rahvusringhääling otsib kõige eestilikumat sõna. Paku oma sõna!

Milline sõna peegeldab kõige paremini Eestit ja eestlust ning annab edasi meie keelele ja kultuurile omast?
 
Eesti Rahvusringhääling kutsub järgneva kahe nädala jooksul esitama sõnu, mis inimeste arvates on ainuomased just Eestile – ehk kõige eestilikumad, olgu valitud sõna eestilik kõla või sisu poolest.
 
Otsitakse sõnu, mis annavad kõige paremini edasi siinse maa, inimeste ja kultuuri eripära. Sõnu, mis tulevad keelele, mõeldes Eestile ja eestlusele. Algatuse raames võib esitada nii igapäevaseid kui ka harva kasutusel olevaid sõnu.
 
Milline on Sinu arvates kõige eestilikum sõna? Oma kõige eestilikuma sõna saad sisestada 30. märtsini lehel
 

Algklasside emakeelepäeva mälumängu võitis 4.d

Algklasside võistkonnad näitasid emakeelepäeval oma teadmisi mälumängus. Võitjaks osutus 4.d klassi võistkond koosseisus Andree Laanisto, Henri Vahtel, Rasmus Hunt, Eleonora Touart ja Liisa Marie Kaares. Eriauhind läks 1.b klassi võistkonnale, kuhu kuulusid Fredy Viita, Karl Käärt, Reno Pärgmäe, Elina Lunin ja Romet Sulavee.
 
4. klassi võistkond sai auhinnaks Eva Roosi raamatu „Teistmoodi mööblipood" ning 1. klassi võistkond Kiira Saare „Maailma parim dingo".
 
Mälumängu korraldas raamatukoguhoidja Külli Kose-Rodal. Osalesid 5-liikmelised võistkonnad 1.- 4. klassini.
 
Küsimused puudutasid kolme valdkonda. Esiteks tuli tunda eesti lastekirjanikke, nende poolt välja mõeldud vahvaid tegelasi ning illustraatoreid, teiseks tuli näidata teadmisi 2. aprillil tähistatava ülemaailmse lastekirjanduse päeva kohta ning kolmas küsimuste rubriik puudutas meie uudis- ja murdesõnu. Küsiti ka, mis täht võeti meie tähestikku 200 aastat tagasi. (Muidugi oli see „õ”.)
 
 
Malumang2019.1
 
 
Malumang2019.2
 
Mälumängu eriauhinna saanud 1.b võistkond ja üldvõitja 4.d klassi võistkond.
Fotod: Marje Nurk

Emakeelenädalal väärtustati eesti keelt ja kirjandust

Emakeelepäeva tähistati koolis sel aastal mitmel päeval ja mitme keele- ja kirjandusteemalise üritusega.
 
5. märtsil pärast suusapäeva vaatasid gümnaasiumiastme õpilased ja õpetajad koos kinos Artis Tanel Toomi filmi „Tõde ja õigus“. Enne filmi avaldas õpetaja Irene Artma, et kord aastas ühine kinokülastus väärtfilmi vaatamiseks võiks saada traditsiooniks, sest mullu vaadati koos D. J. Salingeri elul põhinevat filmi „Mässaja rukkis“.

6. märtsil pidasid koolis 45-minutilise loengu teadurid-leksikograafid Tiina Paet, Kristina Koppel ja Maria Tuulik, tutvustades internetipõhiseid uusi võimalusi kontrollida õigekirja. Oma kolleegid Eesti Keele Instituudist kooli kutsunud õpetaja Sven-Erik Soosaar sõnas, et peab oluliseks gümnasistidele akadeemilise mõtlemise tutvustamist ja arendamist.

7. märtsil arutlesid 11.a klassi õpilased SKYPE´i vahendusel Hiina üliõpilastega, kas ja kuidas mõista tõlgitud luulet. Ürituse kuraatori, Tallinna Keskraamatukogu väliskirjanduse osakonna juhataja Kristel Palgi juhtimisel jõuti tõdemuseni, et laul ja luule on tihedalt seotud, ning spontaanselt esitasid mõlemad pooled ka ühe laulu a capella. Mihkel Vaarmaa laulis filmist „Viimne reliikvia“ kuulsat laulu, mis algab sõnadega „Üks mees nägi unes taevalikku õiglust…“.

14. märtsi aktusele kutsusid eesti keele õpetajad need õpilased, kes on tundides silma paistnud hea lugemuse, korrektse õigekirja ja heade õpitulemustega. Samuti tänasid õpetajad neid õpilasi, kes algatasid midagi uut, näiteks klassidevahelise väitlusvõistluse, või esindasid kooli olümpiaadil ja erinevatel konkurssidel. Kammerlikku koosviibist ilmestasid muusikapalad ja kooli omaloomingu võistluse parimate tööde esitused. Ürituse kulminatsiooniks oli päevateemaline mälumäng, mille võitja sai kingituseks muidugi raamatu.
 
Emakeelepaev2019.1
 
Hetk leksikograafide esinemisest.
 
Emakeelepaev2019.2
 
Emakeelepaev2019.3
 
Arutelu Hiina üliõpilastega.
 
Emakeelepaev2019.5
 
Aktuse lõpetas Kahoot.
Fotod: Irene Artma ja Anastassia Kralle

5. klasside poisid võitsid rahvastepallis esimese koha

5. klasside poisid võitsid 14. märtsil Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa 5. klasside rahvastepallivõistlustel kindlalt esimese koha.
 
Rahvastepallivõistkonnas mängisid Ragnar Martinson (5.a), Magnus Liivanurm (5.a), Joonah Marten Üprus (5.a), David Tuisk (5.a), Fransesco Cicetti (5.b), Oscar Tobias Piiroja (5.d), Kaspar Mathias Korrol (5.a), Karl Linnas (5.a), Rene Reineberg (5.c) ja Marek-Andro Keskküla (5.b). Poisse juhendasid kehalise kasvatuse õpetajad Meelis Rum ja Railo Paun.
 
„Tundides harjutamised jätsid võistkonnast keskpärase mulje, kuid võistlustel näitasid poisid kiirust ja jõudu, ning mis kõige tähtsam - mängisid targalt,” ütles õpetaja Meelis Rum.
 
5.klrahvastepall2019
 
Foto: Meelis Rum
Sa oled siin: Avaleht Esileht