<iframe width="560" height="315" src="https://www.youtube.com/embed/11YKMrzuN4c" frameborder="0" allow="accelerometer; autoplay; encrypted-media; gyroscope; picture-in-picture" allowfullscreen></iframe>

 

Turvalisuse tagamine koolis

Turvalise õpi- ja töökeskkonna tagamiseks Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis on tarvitusel järgmised meetmed:

Vaimne turvalisus:

  • Koolis suunatakse kasutama õppimis- ja õpetamismeetodeid, mis arendavad õpilastes koostöö- ja suhtlemisoskusi, sallivust;
  • Kõigi õpilastega toimuvad arenguvestlused;
  • Koolis töötavad sotsiaalpedagoog, psühholoog, kooliõde;
  • Pööratakse erilist tähelepanu „meie-tunde“ loomisele koolis;
  • Koolis on välja töötatud „Hädaolukorra lahendamise plaan”.

Füüsiline turvalisus:

  • Koolis on nõuetele vastav tulekustutite arv, ATS ja signaali automaatne edastus häirekeskusesse, võimalus koolipere kooliraadio kaudu kohe ohust teavitada;
  • Õppetöö toimub tervisekaitse nõuetele vastavates ruumides;
  • Koostatud on riskianalüüs ja sellele vastav tegevuskava;
  • Õpetajad ja kooli töötajad on läbinud esmaabi andmise ja kriisisituatsioonis käitumise koolituse;
  • Igal aastal toimuvad evakuatsiooniõppused;
  • Kooli on paigaldatud õpilaste turvalisuse tagamiseks 26 valvekaamerat;
  • Koolis töötab valvur.

<--Tagasi

Õpetajate täiendkoolitus

Täiendkoolituse korraldamisest
  • Kooli juhtkond koos õppetoolidega töötab välja täiendkoolituse valdkonnad;
  • Kooli prioriteetsetest valdkondadest lähtuvalt selgitatakse välja iga aineõpetaja täiendõppe vajadus;
  • Ressursside säästmiseks võimaldab kool täiendkoolitust suuremale arvule õpetajatele (rühmakoolitusi);
  • Kooli juhtkonna poolt korraldatud kursustele lisaks saab õpetaja valida igal õppeaastal temale sobiva kursuse, silmas pidades kooli huve ja vajadusi;
  • Koolituselt naasnud vahendavad oma muljeid õppetoolides kolleegidele;
  • Täiendõppe tulemuslikkust analüüsitakse augustikuu õppenõukogus.
 Käesoleva arengukava perioodil käsitletavad olulisemad teemad
I Kooliarendus
  • Juhtimiskoolitus,
  • Väärtuskasvatus;
  • Meeskonnatöö;
  • Eneseanalüüs, tegevuse eesmärgistamine;
  • Kooli õppe-, aine- ja töökavade arendustegevus.
II Õpetaja kutseoskused
1) Klassijuhatajatöö. Kasvatusalane kompetentsus.
2) Õpetaja kutsemeisterlikkuse tõstmine
  • Õppekava üld-, valdkonna- ja ainepädevuste saavutamine;
  • Õppeainete lõimimine;
  • Eduka õppeprotsessi läbiviimine;
  • Õppetund: planeerimine, läbiviimine, hindamine;
  • Ainealane ja metoodiline enesetäiendus;
  • Uurimustööde juhendamise koolitus.
3) Õpilaste individuaalse arengu ja hariduslike erivajaduste arvestamine õppeprotsessis
4) IÕK rakendamine
 
III Arengu- ja suhtlemispsühholoogia
  • Konstruktiivne kriitika;
  • Õpetaja eetika;
  • Enesekehtestamine;
  • Arengu- ja suhtlemispsühholoogia;
  • Õppetegevuse jõukohastamine.
IV Infotehnoloogia
  • Infotehnoloogilise õpitarkvara kasutamine;
  • Arvutipõhiste õppematerjalide ja õpitarkvara efektiivne rakendamine ainetunnis
V Multikultuursus
  • Uusimmigrandid eesti hariduses;
  • Teisest keelekeskkonnast õpilaste õpetamine.
VI Muud vajalikud oskused ja teadmised
  • Esmaabikoolitus;
  • Kriisisituatsioonis käitumine;
  • Silmaringi laiendavad koolitused.

<--Tagasi

Tegevusvaldkond: õppe- ja kasvatustöö

Hetkeolukorra analüüs
Sisehindamise eksperdi hinnang valdkonnale: õppe- ja kasvatusprotsess on kooli tegevuse, ka sisehindamissüsteemi, keskseks valdkonnaks, õpilase arengut toetatakse, jälgitakse ning suunatakse pideva õpikeskkonna parendamise kaudu, sisehindamine kajastab koolis tehtavat tööd õppuritele erinevate õpivõimaluste loomise ja parendamise valdkonnas, koolis jälgitakse ning arvestatakse õpilaste arenguga seotud tulemusi.
Kool on saavutanud õppetegevuses häid tulemusi. Koolis rakendatavad õppekorraldus ja -meetodid toetavad õpilaste õpimotivatsiooni püsimist, õpilassõbralikku õpikeskkonda. Sellise õpiprotsessi käigus paranevad õpilase eneseteadlikkus ja enesehinnang.
Üle poolte õpilastest õpib hinnetele „hea“ ja „väga hea“, riigieksamite tulemused on märkimisväärselt head, tänu tugisüsteemidele on vähe mitteedasijõudjaid.
Kool on loonud head tingimused uusimmigrantide ja välismaalt saabunud õpilaste integreerimiseks õppetöösse. Õpilasi rikastab multikultuurne õpikeskkond.
Kool alustas üleminekut uuele õppekavale 2011./2012. õppeaastal. Õppekava järgi on koolis 3 õppesuunda, mille väljatöötamisel on arvestatud järjepidevust ja traditsioone. Kooli õppekeskkond on väga hästi varustatud erinevate IKT vahenditega, mida aktiivselt kasutatakse õppetegevuses. Õppekava täitmisel püütakse järjest rohkem rakendada erinevaid õppekava rikastavaid meetodeid, milleks on projektitöö, ainetevaheline ja huvitegevuse integratsioon, õuesõpe, rollimängud, õppekäigud, uurimistööd, e-õpe, i-õpe, loengud, vestlused, mängud jne. Õppimine on au sees.
Õpilaste arengut ja positiivset enesehinnangut toetatakse mitmekesise tunnivälise tegevuse, huviringide, projektide ja ürituste kaudu.
“Oma kooli tunnet” aitab luua ja hoida kooli sümboolika, koolivorm, traditsioonilised üritused ja ühistegevused.
Parendusvaldkonnad
  • Ümarlaua vestluste ja kokkulepete dokumentatsioon;
  • Tegevuste kava järkjärguliseks üleminekuks uuele õppekavale 2011.–2013. aastal;
  • Aktiivõppe meetodite kasutamine;
  • Õppeainete integratsioon;
  • Õpilaste koolist puudumine lapsevanema loal;
  • Pakkuda koolis õpilastele mitmekesisemat huviringide valikut ning suunata neid ka väljaspool kooli toimuvatesse huviringidesse;
  • Propageerida tervislikku toitumist ja kaasata õpilasi terviseedenduslikku tegevusse.
Arengueesmärgid aastateks 2012–2016
  • Jätkata haridusasutusena, kus saab omandada haridust 1.-12. klassini (ühtse põhikooli ja gümnaasiumina);
  • Kooli jätkusuutlikkuse tagamiseks jätkata kõikides kooliastmetes vähemalt 3 paralleelklassiga;
  • Selgitada traditsioonilise mitmeastmelise kooli väärtusi;
  • Rakendada uus õppekava täies mahus;
  • Dokumenteerida ümarlaua vestlused ja kokkulepped;
  • Koostada tegevuste kava järkjärguliseks üleminekuks uuele õppekavale 2011.–2013. aastal (õppekirjandus, õppematerjalid, koolitused jms);
  • Laiendada erinevate aktiivõppemeetodite kasutamist;
  • Tervikliku maailmapildi kujundamiseks integreerida erinevaid õppeaineid;
  • Kasvatada «oma kooli tunnet»;
  • Täiustada tugisüsteemi;
  • Propageerida huviringides osalemist ja luua õppesuundi toetavaid huviringe;
  • Propageerida tervislikku toitumist ja kaasata õpilasi terviseedenduslikku tegevusse;
  • Osaleda õpilaskonkurssidel ja võistlustel;
  • Vähendada õpilaste õppetööst puudumist lapsevanema loal.

<--Tagasi

Sa oled siin: Avaleht Dokumendid TLG arengukava Uncategorised