Neljandat aastat järjest toimunud konkursi eesmärgiks on aktiivsete koolinoorte tunnustamine ja motiveerimine. Autasud, milleks olid keraamilised taiesed, Piletilevi kinkekaardid ja diplom, andis üle abilinnapea Mihhail Kõlvart.

Õnnitleme!

Teele Heina kohta ütleb huvijuht Marje Nurk, et ta on suurepärane näide inimesest, kelle kohta kehtib ütlus - kes teeb, see jõuab!

Teele eestvedamisel on toimunud palju meeleolukaid sündmusi, nagu näiteks sõbrapäev, õpetajate päev, rebaste nädal, stiilinädalad, abiturientide lõpukell eelmisel aastal, mängu- ja tantsuvahetunnid algklasside õpilastele. Ta on olnud ideede generaatoriks gümnaasiumi Hollywoodi teemalise jõulupeo korraldamisel ja kaasa aidanud õpilasesinduse koerte varjupaiga heategevusprojekti „Aita mind!" õnnestumisele.

Õpilasesinduse presidendina on ta hea seisnud õpilaste huvide esindamise eest, ta lõi õpilasesinduse blogi ning hoolitseb selle eest, et seal oleks üleval värske informatsioon. Teele eestvedamisel koostati uus riietumiskord ning ta oli aktiivseks kaasamõtlejaks õpilasesinduse põhikirja muutmisel eelmisel aastal.

Teele on palju aastaid tantsinud rahvatantsuansamblis „Sõleke" ja on nüüd oma tantsuoskusi edasi andma asunud. Teele suudab ka poisid laval meeliköitvalt tantsima panna - tema oli Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktusel gümnaasiumi poiste esitatud ja tormilise aplausi saanud tantsu „Kuni pole kodus, olen kaugel teel" autor ja selgeks õpetaja. Sellest aastast juhendab ta ka algklasside õpilaste tantsuringi.

Kõige eelneva kõrval on Teele kuldmedali kandidaat, esindanud kooli konverentsidel ning hiljuti lisandus saavutuste hulka vabariikliku soome keele olümpiaadi 3. koht.

Karl Sander Kase on mitmekülgselt andekas sportlane, kes paistab silma nii oma sporditegevuse, positiivse ellusuhtumise kui ka koolielu edendamise ja aktiivsuse poolest. Ta käib kooli esindamas paljudel spordialadel - jalgpall, pendelteatejooks, korvpall, kuid parim on ta võrkpallis. Karl Sander on kooli võrkpallimeeskonna kapten ning võrkpalliklubi VK Täht meeskonna põhimängija.

Karl Sander on ka hinnatud kohtunik, kes käib abiks nii poiste kui tüdrukute võrkpallimängudel. Hiljuti oli ta kohtunik Tallinna koolinoorte meistrivõistluste finaalmängudel.

Karl Sander kuulub ka kooli õpilasesindusse, kus tema vastutusalaks on spordivaldkond. Selle aasta jaanuaris organiseeris ta terve kuu kestva klassidevahelise korvpalliturniiri, kus finaalis mängis ka vilistlaste võistkond. Ta on ka käimas olevate jalgpallivõistluste idee algatajaks ning on nõu ja jõuga abiks noorematele korraldajatele.

Karl Sander on ka muudes koolielu valdkondades aktiivne osaleja ja eestvedaja, näiteks oli ta suureks abiliseks ja ideede generaatoriks gümnaasiumi jõulupeo organiseerimisel, rebaste nädala korraldamisel, õpetajate päeval, sõbranädalal ja väga aktiivne osaleja ainenädalate etteastetes ning jüriööjooksul. Kui kool osales saates „Loodusetark", oli Karl Sander meeskonna kapten ja tegevuste eestvedaja.

"Pole spordiala, mida Karl Sander ei oska! Karl Sander on intelligentne, esinduslik, sõbralik ning abivalmis noormees, kelle peale võib alati kindel olla," kiidab huvijuht Marje Nurk Karl Sandrit.

Vaba aja korralduse valikaine raames korraldasid 10. klassi õpilased Laura Kutser, Anne-Mari Kaur, Cäroly Aan ja Marion Urm koolis heategevusliku koogilaada, mille tulu annetasid Virumaa kodutute loomade varjupaigale. Mai neljandal päeval külastasid tüdrukud varjupaika, andsid üle kogutud 175 eurot ja tutvusid varjupaigaga.

Virumaa kodutute loomade varjupaika ei anna võrrelda Tallinna omaga, kuna rahaliselt ei ole neil võimalik oma loomadele sama head elu pakkuda, kuid Rakveres asuva varjupaiga töötajad tõesti hoolivad oma loomadest. Varjupaigas tüdrukud vastu võtnud meestöötaja rääkis, et väljakutsetele vastab ta ka väljaspool ametlikku tööaega, sest uneajastki olulisem on tema jaoks loomade heaolu.

Igal varjupaika toodud loomal on oma lugu. Mõni koer on üle elanud vägivaldse elu alkohoolikute kodus, teine aga leitud lühikese ketiga metsa puu külge kinnitatult. Mõnel koeral veab - nemad saavad endale uue armastava kodu Eestis või Soomes. On ka õnnetumaid koeri, näiteks üks suurem koer, kes on elanud varjupaigas juba peaaegu viis aastat. Hooldaja sõnul ei taha vanemaid ning nõrgemaid koeri peaaegu keegi, tahetakse kutsikaid. Ühe varjupaiga koera paar kuud tagasi sündinud üheksast kutsikast neli on juba uue kodu leidnud. Samuti leidub varjupaigas palju uut kodu ootavaid kasse, kellel on silmnähtavalt suur soov kellegagi suhelda.

Tüdrukud soovitavad kõikidel külastada Virumaa varjupaika ning kaasa võtta koertele kingiks tekk, toitu või mänguasju. Põhiline on aga see, et mindaks ja tegeldaks loomadega, kellel puudub oma kodu ja armastus.

Vanema kooliastme projektipäeval kaitsesid 7. klassid uue õppekava järgset uurimustööd,  8. ja 10. klassid olid tegevuses metsas ja pargis, 9. ja 11. klassid aga õppisid tundma oma kodulinna.

7. klassid uurimistööde üldteemaks oli "Vesi". Õpetaja Annika Linnase uurimisrühmas uuriti eesti kalu, valmisid mulaažid ning uurimistööd. Õpetaja Meeri Silla rühm uuris eesti veelinde ning siseveekogusid, mis vormistati e-raamatute ja uurimistöödena. Õpetaja Ingrid Mäesalu juures tehti loodusteaduslikke uurimistöid kokku kaheksal erineval veega seotud teemal, näiteks "Valguse mõju fotosünteesi intensiivsusele", "Veefontäänide kasutamine Tallinna Lilleküla Gümnasiumi 7. klassides" jne. Uurimistööde hindamiskomisjoni tööpäev oli pikk ja selle liikmete sõnul oli tehtud palju häid ja suurepäraseid töid, kuid mõni plagiaattöö tuli ka tagasi lükata.

8. klasside võistkonnad orienteerusid kehalise kasvatuse õpetajate juhendamisel Glehni pargis ja otsisid parki erinevatesse kohtadesse peidetud "vanasõnu". Liikumisaktiivsuse selgitamiseks kasutasid õpilased nutitelefoni abil Endomondo programmi, mis näitas võistkonna liikumiskiirust, teepikkust ja põletatud kaloreid. Kuue võistkonna hulgast kiireimad kulutasid 3,6 km pikkuse raja läbimiseks umbes 40 minutit.

Pildil: 8.b klass Glehni pargis (Meelis Rumi foto).

9. klassid õppisid tundma meie ajaloolist vanalinna. Pikk jalutuskäik algas Vabaduse platsilt, edasi tutvuti Toompea, keskaegse linnamüüri ja all-linna vaatamisväärsustega. Iga õpilane oli kodus otsinud materjali ühe ehitise kohta ja tutvustas seda teistele. Kõik õpilased täitsid töölehe, mille vastused tuli leida nii ehitisi tutvustavatelt tahvlitelt majaseintel kui kaasõpilaste ettekannetest. Tutvuti lähemalt ka Toomkiriku, Püha Vaimu kiriku ja Oleviste kirikuga, mõni rühm ronis ka Oleviste kiriku torni. Vaatamata külmale ja tuulisele ilmale õpilased ei virisenud, said töölehe täidetud ja kindlasti oma kodulinna kohta uusi teadmisi.

Pildil: 9. b projektipäeva lõpus dominiiklaste kloostris (Tiiu Neeme foto).

10. klassid veetsid päeva loodusõpetuse õpetajate juhendamisel Harku metsas, kus nad pidid kätte antud kaardi alusel leidma üles raja ja seal olevates punktides lahendama erinevaid ülesandeid. Näiteks tuli mõõta luite ja puude kõrgust, nõlva kallet ja UV- kiirgust, lisaks ka vee pH-d ning vee voolukiirust, määrata asimuuti ja järve loomastikku. Õpilased jäid metsas käiguga väga rahule ja arvati, et sellist õppepäeva võiks veel korraldada.

11. klassid, nagu üheksandadki, veetsid päeva vanalinnas, aga koguneti Raekoja platsis, kus klassid jagati saksa ja inglise keele keelerühmades ja need omakorda väiksematesse gruppidesse. Neil tuli vanalinnast üles otsida neli objekti ning nende kohta infot leida. Info jäädvustati videopäevikuna ja salvestamisel kasutati kas siis mobiiltelefone või videokaamerat. Soome keele grupi õpilased tegutsesid vanalinnas soomekeelsete giididena ja igaüks neist tutvustas üht objekti. Vaatamata üsna jahedale ilmale arvati, et tegevus oli põnev ja päris huvitav.

Pildil: 11. b tüdrukud on jõudnud Suurgildi hoone ette (Tiiu Neeme foto).

3. mail, ülekoolilisel projektipäeval oli koolimaja lastest peaaegu prii, sest õpilased olid hõivatud erinevate arendavate tegevustega mujal.

1. klassid olid projektipäeval Kadrioru pargis, mille tulemusena valmib iga klassi pildi- ja juturaamat sellest ajaloolisest vaba aja veetmise kohast.

1. a klass Kadriorus (Merike Veldt-Nurmela fotod).

2. klassidel oli muuseumipäev. 2.a külastas Kullo Lastegaleriid, kus sai ka ise meisterdada, 2.b uuenenud Eesti Panga muuseumi, kus tehti tutvust Eestimaal kasutusel olnud rahadega. 2.c veetis päeva KUMUs, osaledes haridusprogrammis "Kalevipoeg".

3. klassid käisid Pääskülas rabamatkal. Mõõdeti õhu-, vee- ja mullatemperatuuri, omandati tarkusi raba stendidelt. Iga laps pidi rabamatkalt leidma enda jaoks midagi erilist, mida sai maitsta, katsuda, nuusutada, kuulata, vaadata.

4. klassidel oli orienteerumismäng Männi pargis. Tuli leida üles kontrollpunktid, otsida sinna peidetud tähti ning moodustada tähtedest lahendussõna.

5. klassid külastasid Adamson-Ericu muuseumis Dora Gordine näitust. Kõik said töötoas ka ise savist skulptuuri tegemist proovida. Valminud tööd olid kenad.

5. klassi õpilaste tehtud skulptuurid (Oliver Lõõniku foto).

6. klasside õpilased tegelesid hoopis matemaatikaga: nad pidid kolmestes gruppides uurima inimestelt tänaval, kui hästi nad tunnevad geomeetrilisi kujundeid. Kujunditeks olid ruut, ristkülik, trapets, romb ja koonus. Kokku küsitleti 635 inimest. Kõige paremini tunti ära ruut, mida teadis u 95% küsitletutest. Kõige halvemini tunti trapetsit, mida teadis vaid u 50% vastanutest. Mehed teadsid kõiki kujundeid natuke paremini kui naised. Saadud tulemused kanti Exceli tabelisse ning õpilased said andmete põhjal koostada erinevaid graafikuid.

Nii õpilased kui neid juhendanud õpetajad arvasid, et oli tore, teistmoodi ja huvitav koolipäev.

Foto: Kristo Ühtid

Abiturientidel sai kooliaeg tutipeoga läbi ja algasid riigieksamid. Kivi kotti!

11. a tehtud viimase kella päeva videot näeb siit.